teisipäev, 27. detsember 2016

Cycnodes Jumbo Puff Taiyoung No1 õitsemas

Nüüd on see pikalt oodatud õitsemine teie ees. Reaalselt on õied küll juba 24. detsembri seisuga närbunud, ega ma väga pikka õitsemist lootnudki. Esimene õis avanes 9. detsembril. Õisi oli kokku viis, mõnusa rohekas-kollase värviga. Lõhnalt meenutas laste nätsu, pisut tutti-fruttilik, kuid mitte päris. 





Rõõmsat kooskasvamist!

Tsümbiidium õitsemas

See postitus on oodanud oma järge 6. detsembrist alates. Jõuluaeg on imekiirelt mööda saanud ning aasta hakkab samuti lõppema, seega on mõned hetked, mil aeg maha võtta ning lõpetada pooleli jäänud tegemised ja postitused. 

Räägin siis natukene selles roosakast tsümbiidiumist. Augusti lõpus leidsin kaks väikest nublut, kelle olemuse kohta ma ei osanud kuni viimase hetkeni midagi arvata. Teades oma õnne (?) tsümbiidiumitega, ei osanud ma õisi loota, eriti veel kui taim on ostetud sel aastal. Mõned kuud hiljem sai selgeks, et see aasta on jätkuvalt taimedele väga edukas olnud ning mu tsümbiidium on mind õnnistamas õitega. 

Moodustus kaks vart, millest üks hakkas kasvama potti. Proovidin natukene taime loksutades teda liigutada, kuid midagi asjalikku sellest välja ei tulnud, sest taim on potiga kokku kasvanud. Lühidalt, see vars kärbus ning õitega rõõmustas mind vaid üks vars. 


Ja sellised need õiekesed siis olidki. Natukene nagu valged ja natukene nagu rohedad, otstest veidi roosakad. Eks ostes olid õied tal ju viimases staadiumis ning õiget aimu ei saanud, küll aga sai ta koheselt nimeks roosa tsümbiidium. Õite avanemisel polnud roosat aga peaaegu üldse mitte näha. Kaamera välk tegi roosa veidi nähtavamaks. Tänaseks, kui pooled õied on juba langenud, on ta muutunud sama värvi nagu ostes. 






Natukene ka kuupäevadest. Esimene õis avanes 24. november, Varte olemasolu sai kinnitust 26. oktoober. 

Pärast õuest tuppa kolimist on ta elanud koridori aknal, kus on pole ühtegi küttekeha. Täpsema temperatuuri jään võlgu, kuid kindlasti on tavaliselt seal 18 kraadi kanti. 

Rõõmsat kooskasvamist!

pühapäev, 20. november 2016

Novembri ülevaade

Mõned novembri alguse pungad on tänaseks juba õitseks saanud. Juba nädalake tagasi avad oma esimese õie liparis, kellel tänaseks on üks vars peaaegu täies õies. Tänaseks hommikuks oli oma nupu lahti ajanud aga Bauhofi kattleia, kellele sai nimeks pandud Ms. Fluffy.

Aga alustamine Liparisest. Õied on väga pisikesed, kuid minu meelest ääretult armsad. Ausalt öeldes olin ma valmistunud selleks, et õied on taaskord mingit heledat tooni - valged, rohelised, kollased. Aga tulid hoopis oražid. Täna märkasin ka mingit lõhna, mis ei ole teab mis meeldiv. Ei saa öelda ka, et ebameeldiv oleks, aga mulle meenutab see lõhn väljas kuivanud pesu lõhna - nö osooni lõhna või vihma lõhna. Ema ütles, et temale meenutab märja koera lõhna. Ühesõnaga, midagi meeldivat see pole, mina teist korda nuusutada ei taha.




Nagu eelnevalt mainitud, avas tänaseks õie ka Bauhofi kattleia Ms. Flyffy, kes sai nime mu vana kassi järgi. Õis on algatuseks väga väike, kuid ilmselt kasvab veel hoolega. Ostes oli õis mitu korda suurem, seega on mida oodata. 



Ilusti täies õies on nüüd juba veidi rohkem kui nädala jagu  Brassia Orange Delight. Lõhna sel korral tunda ei ole, aga samas pole ta ka päikselises kohas, mitte, et päikest viimasel ajal teab mis palju oleks olnud. 




Cycnodes Jumbo Buff 'Taiyoung no. 1' on oma pungad kenasti üksteisest eraldanud ning kõige tipmine pung on vaikselt enda ka avamas. Nüüd on aeg teha panuseid, kas on oodata emaseid või isaseid õisi.



Ja üks patustus. Eelmisel nädalal Pärnust töölt tulles tuli loomulikult Jardinist läbi põigata. Terve allahinnatute laud oli paksult õitsvaid kuukingi täis. Ja mitte mingeid lihtsalt valgeid ja lillasid vaid äga ilusate ja huvitavate mustritega. Minu tähelepanu köitis kohe kollane, punase äärega kuuking. Hinnaks 3.50. 



Lõpetuseks K-rautast ostetud veenusking, kes on endiselt oma mõlema õiega väga kaunis. Ühtlasi, sain kena passipildi, mille saan oma kroonikasse - orhideede pildiraamatusse - kleepida. 




Peagi on oma õisi avamas ka tsümbiidium, aga temast juba siis, kui õied avanenud.

Rõõmsat kooskasvamist!

pühapäev, 6. november 2016

Üks taim, erinev koht

Aasta alguses läks juurtetu Onc. Tiny Twinkle ümberistutamisele ning ühtlasi sai jagatud ta neljaks. Neljast potist üks on juba uue kodu leidnud ning teine läheb tuleval nädalavahetusel uude koju, kaks potti aga on endisel minu käsutuses. Üks, suurem, elab sõelaks augustatud vanas plastpudelis, teine aga kõige pisemas läbipaistvas potis, mille ma poest leidnud olen. Suurem elab niisama aknal, mille juures on radiaator, pisike teisel aknal minikasvuhoones, kus radiaator on veidi kaugemal. Neist kahest ka edasine jutt. 

Rääkides kasvust, siis mõlemad potid on kenasti kasvamas. Uusi taimi tuleb kenasti juurde ning mingit silmnähtavat viga pole kummalgi. Olgu öeldud, et mõlemad taimed elavad turbasamblas. Mõlemad taime on kenasti potis kinni, kuid kui need kaks taime kõrvuti panna, siis ilusamat elu paistab elavat kasvuhoone taim





Pildid on küllaltki kehvad, aga ajavad hädaga asja ära. Tähelepanekutest nii palju, et suurem taim kasvatab küll tohutu kiirusega poegi, samas kasvu kvaliteet (sh. juurte kasv) on kehvem kui kasvuhoone taimel. Taaskord väike õppimise koht, taim võib end tunda mitmel pool hästi, kuid mõnes kohas tunneb end veel paremini. Ja sageli ei ole taime suurus üldse tasakaalus taime tervisega. Mida ma nüüd selle kogemuse põhjal teisiti teen? Hetkel ilmselt mitte midagi, sest ühelt poolt on huvitav seda eksperimenti edasi jälgida ning teiselt poolt - suurem taim on nii suur, et pisikesse kasvuhoonesse ei mahu. Võimaluste paranedes ehk saab ka tema kunagi oma kasvuhoone. 

Rääkides natukene ka õitsemisest, siis õitema ei kavatse praegu kumbki taim hakata. Ehk on veel liiga vara, oli ju päris korralikult stressirohke aasta. Laseme kosuda ja kevadel vaatame uuesti, mis nad vahepeal korraldanud on. 

Seniks aga rõõmsat kooskasvamist!

neljapäev, 3. november 2016

Varred, nupud, õied - õiterohke talv

Esimene vaba hommik enne praktikat möödus kastmise ja pildistamise taustal. Kastmisrežiim hakkab vaikselt talvisele kohanduma ning 1-2.3 korda nädalas kastmine on juba täiesti tavaline. Igatahes, sellest postitusest saab taaskord üle pika aja galerii.

Kevadel kinditusena saadud Liparis on terve suvi otsa niisama ennast nautinud ja mitte midagi tarka teinud. Nüüd, kui aknad on jahedad, ilmad pimedad ja päikest vähe, on tema otsustanud välja lükata kaks vahva välimusega vart. Üks pojake on end ka välja pistnud ning kasvab tohutu kiirusega.





Kevadel, enne Haapsallu praktikale sõitmist, ostetud katleia on suve jooksul tohutult kosunud. Kenasti end potti kinnitanud ning juurde kasvatanud kuus ilusat ja tugevat poega. Ühelt pojalt on juba näha ka esimesed pungakesed. Ühel on veel ümbrikuke paksemaks minemas, kuid kas sealt ka lõpuks midagi tuleb, seda näitab vaid aeg. 



Möödunud aastal sünnipäevaks saadud Brassia  (Brassada) Orange Delight on mu (juba möödunud) sünnipäeva puhul end pungadesse sättinud. Õisi on küll tunduvalt vähem kui ostes, aga ausalt öelda, olen ma isegi üllatunud, et ta juba sel aastal õitsema läheb.



Märtsis ostetud tsümbiidium hakkas augustid mingit nublut kasvatama, tänaseks päevaks on nublust saanud pungad. Samasuguseid nublusi on tulemas veel, on oodata õiterohket talve. Taim ise on suvega tohutult kasvanud. Suve jooksul tuli olude sunnil veel korra ümber istutada, sest ümber olev pott juba mõranes surve all. 




Lumekuninganna peab ka mingit sorti plaani, mis sellest välja tuleb on taaskord mõistatus. Lootus on õitel, aga kõhutunne lubab bulbe. Igal juhul kasutasin eile juhust ning kostitasin teda peotäie värske lumega. 



Kollane nimetu ontsiidium on endiselt (alates 10. oktoobrist) kenasti õies, küll aga radika kuumus hakkab teda juba vaikselt räsima. Seetõttu kolis ta oma tavapäraselt kohalt, minu kirjutuslaualt, jahedamale köögi aknale. 


Järgmisel pildil on 1. novembril K-rautast leitud kahe ilusa suure õiega veenusking. 14.95 ei tundunud eriline summa selleise kena ja esmapilgul terve taime eest. Seisab kenasti potis, kuhugi ei kõigu ning paar värsket poega on kasvamas.


Paar kuud varem Jardinist ostetud veenus on endiselt kenasti õies ning pungi tuleb järjest juurde. 


Den. Berry Odast pole ma siiani veel õieti aru saanud. Paistab, et midagi talle meeldib, sest uued juured on kasvamas ning taaskord kaks vart ja mõningad ebamäärased mügarikud on end välja pistnud. 


Loomulikult ei saa üle ega ümber mu praeguse hetke au ja uhkuse, cyc. Jumbo Puffist. Varred on juba kenasti varte nägu, samas kasvavad ikka veel väga aeglaselt. Kolisin ta küll lisavalguse alla, kus 14h päevas taimelambi valgus teda kosutab. Vett ta enam ei saa. 



Selleks korraks ongi kõik, rõõmsat kooskasvamist!


pühapäev, 23. oktoober 2016

Cycnodes Jumbo Puff 'Taiyoung No.1' - õievarred

Mõni aeg tagasi, täpsemalt 2. oktoobril, leidsin ühe ebamäärase mügariku pealkirjas mainitud taimel. Kõige esimesena langes mõte keiki peale, peamiselt seetõttu, et taim on suvel läbiteinud reisi Saksamaalt Eestisse ning kohanemisprotsess on igal juhul piisavalt stressirohke protsess. 


Mitte kauem kui nädalake hiljem, oli keiki-kahtlus endiselt üleval, kuid uurimise tulemusel selgus, et tegemist on siiski ei millegi muuga kui varrega. Vähe sellest, et ühe varrega, mõningase hilinemisega (mitte enam kui paar päeva) oli välja ilmunud ka teine mügarik. 


Tänaseks, kui esmastest mügarike ilmumisest on möödas kolm nädalat, on vaatepilt järgmine:




Praeguseks on mul öelda nende arengu kohta nii palju, et tegemist on ühtede aeglasemalt arenevate vartega, millega ma olen kokku puutunud. Muidugi, eks oma osa on ka päeva pikkuse lühenemisel ning (vastikult) pimedate päevadega. Tänane otsus oli viia taim terraariumi juurde lambi alla, kus valgus on seatud 14 tunni peale. 

Nagu keskmiselt pildilt näha, siis on taim end juba kenasti talveks paljaks ajanud. Viimane leht eemaldus täna. Mina olen ka üks neist "friikidest" kes kõik lehe ülejäägid bulbi ümbert ära kakub, sest tõsiselt, need kuivanud lehtede nurgad on nii teravad, et olen end nende tõttu korduvalt juba vigastanud. Eks taim näeb ka vähe ilusam välja. Kuna lehed on kadunud, siis tegelikult ei peaks/tohiks taime enam kasta. Samas ma ei julge mingit kindlat seisukohta praegu võtta just nimelt nende varte pärast. Eks tuleb jooksvalt jälgida, kuidas bulb reageerib ja varred, vajadusel kerge ja ettevaatlik prits samblale ei tohiks midagi hullu teha. 

Rõõmsat kooskasvamist!

neljapäev, 13. oktoober 2016

Must surm ja Ctsm. charlesworthii x ornithoides

See postitus räägib millestki, mida ükski orhideekasvataja mitte kunagi oma taimedel näha ei taha - mädanikust. Veel paar päeva oli tagasi oli kõik väga hästi, kuid täna avastasin taime lähemalt vaadates vesise kogu bulbi alaosast. Mis selle põhjustada võis, võib ainult oletada (loomulikul nagu alati on põhjus niiskuses, mil moel aga, on mõtlemise koht), kui selge on see, et selleaastane bulb läks hävitamisele. Mingile probleemile viitas kõige esimesena üks alumine leht, mis praeguse aastaaja kohta ei olnud mitte kollane vaid mustjas pruun. 


Töövahendiks steriilne skalpell.


Lõige sai juurepuntra vahelt tehtud küllaltki huupi, samas õnneks sai kogu pahandus eemaldatud. Lõige puhas ja terviklik.



Vana bulbi lõikekohale läks loomulikult vatitikuga veidi kaneeli ning kõik juured eemaldasin samuti. Nüüd ootab vana bulb kenasti talvekorteris kevadet. Loodetavasti on ta piisavalt tugev ja tubli ning rõõmustab kevadel veel ühe bulbiga.


Üks pisike video sellest, milline see mädanev koht välja nägi.

Rõõmsat kooskasvamist!