Veebruar võiks olla juba ju kuu, kus on palju päikest ja aeg oleks oma lillekesi liialt ereda ja valusa päikese eest kaitsma hakata. Praegu tundub küll, et väljas on pigem november, mitte veebruar. Tänase märja ja lumise valentinipäeva tähistamiseks võtsin eile õhtul oma onc. Tiny Twinkle'it uurides plaani see põõsas laiali lammutada ja kõik eraldused omaette savipotti panna. Nii ma siis ka tegin. Lõunapaiku käisin Bauhofis pisikesi savipotte otsimas. Üllataval kombel oli neid praegu väga väikses valikus, mulle sobiva suurusega õnneks oli.
Algmaterjal, millega töötada oli aga selline
Praegu mulle tundub, et eraldi teemat sellest, kuidas Tiny omadega samblasse jõudis, ma kirjutanud polegi,
Valetasin, on ikka eraldi teema. Talv otsa veetis madalas samblaga plastpotis, aga otseselt midagi erilist ei juhtunud, samas poegi on tulnud üüratult ja uhhuu nagu ta mul on, kavatseb nüüd iga jaotuse pealt ühe või kahe varrega õitseda. Ma ei oskagi väga seisukohta võtta, kas peaksin need varred südametult ära lõikama või laskma tal siiski õitsemist üritada.
Aga lähme siis asja juurde. Esimene jaotus, saagu ta nimeks Tiny Twinkle I, sai selline.
Teine jaotud, Tiny Twinkle II
Kolmas jaotud, Tiny Twinkle III
Neljas jaotus, Tiny Twinkle IV.
Ja nüüd ma pean ütlema, et ma siiralt loodan, et kõik istutamisel tehtud pildid said õige lõpp-pildi juurde. Ma olen istutades küll ääretult kindel, et küll ma nad pärast ära tunnen, nad on ju nii erinevad - noh nalja. Igal juhul, eks järgmisel korral, hiljemalt kuu aja pärast, vaatame neid juba eraldi, kuidas neil läinud on. Aga sellised nad siis said.
Natukene protsessist endast ka. Pottide põhja, õigemini peaaegu poole potini, panin suuretükilist kergkruusa. Osalt selle pärast, et ühelgi jaotusel pole õieti juuri ja osalt selle pärast, et sammal piisavalt ventilatsiooni saaks. Kergkruusa peale lõikasin turbasammalt. Lõikasin kohe päris pudedaks, samas ei surunud tugevalt kokku, seega peaks taimedel küllaltki õhuline keskkond olema, küll aga piisavalt niiske, et juured areneks. Nagu taimede lõpp-piltidelt näha võib, panin päris poti peale ka mõned kergkruusa tükikesed. Katsetamise käigus selgus, et need pallikesed hoiavad taimi päris kenasti püsti, kui nad taime ja poti ääre vahele laduda, hiljem otsustasin aga kogu potipealse neid täis toppida. Ilusam vaadata ja ehk ei kuiva sammal ka nii kiiresti ära.
Nii palju siis Oncidiumist. Järgmine, kes juba pikalt potti minemist ootab, on suve alguses saadud Tolumnia. Kelle tsirkuseartistist pojake mind vähemalt pool aastat juba närviliseks on teinud.
Enne korvist välja võtmist ligunes ta koos oma truu sõbra Vandaga ämbris. Ma pean tunnistama, et kuurte olukord oli palju ilusam, kui ma arvanud oleks. Viimase paari nädalaga on ta kasv ka palju kiiremaks läinud ja eks see oligi peamine indikaator, mille järgi ma otsustasin, et täna on see päev, kui ta lõpuks savipotti saab.
Teisel pildil,(andke andeks mu rosinaks tõmbunud sõrmed, olin neid selleks hetkeks juba tund aega samblavees leotanud) on see pisike tagurpidi kasvaja, kellest te ilmselt juba
kuulnud olete. Päris ilus, arvestades, et ta iga päev ligikaudu 20 minutit veeall veedab. Juured on ilusad ja otsad aktiivsed, loodetavasti läheb temaga ka õnneks.
Igatahes. Tema kasvupinnaseks segasin kokku hakitud sambla ja suure kergkruusa. Loodetavasti on see hea valik, esiteks ei pea ma teda iga päev kastma ja teiseks on tal niiskust palju rohkem kui niisama korra päevas vees käies. Lisaks on mu süda palju rahulikum, kui aprillis pea kuu aega Tartust ja oma lilledest eemal olen, aga see on mõne teise korra teema.
Lõpetuseks sai ta potti päris kenasti. Pean küll ütlema, et pott on küllalt napp talle, aga siiski ükski juureke potist välja ei jäänud.
Isegi beebi (teisel pildil esiplaanil) mahtus kenasti samblasse. Ta meenutab mulle nii väga vallatut konnakest, koivad laiali ja puha.
Selline ta siis sai, sõbralik eraldamine ja uute pottidega kohanemine. Muide nende viie poti näol on tegemist minu kollektsiooni esimeste savipottidega. Kõigi eelduste kohaselt võiks see neile sobida. Tinyd said kõik aknale, alla käepärastest vahenditest (sushi karbi kaaned) kandik millele iga poti alla auku peotäis kergkruusa ja tilgake vett.
Ilusat sõbrapäeva õhtut ja rõõmsat kooskasvamist!
