esmaspäev, 26. september 2016

Erycina pusilla

Erycina pisike harkjalg, millele saabumise postituses viitasin, on muutunud pisikeseks õiepungaks. Kui kaua võtab aega õieks muutumine, on raske öelda. Loodetavasti aga saan juba hiljemalt paari nädala pärast teile näidata ja oma paberkandjal kataloogi panna selle minu kollektsiooni kõige pisema orhidee pildi.




Lisaks juba olemasolevale varrele on märgata ka uue juure alget. Paistab, et jupike turbasammalt juurte peal toimib. Kastan ma teda ligikaudu kaks korda nädalas, pritsin vastavalt vajadusele. Praegu ripub ta bulbo poti ääre küljes lisavalguse all, vana akvaariumi kohal. Akvaariumi põhjas on erineva suurusega kergkruusa ning vett. Niiskus selles akvaariumis on 78%-85% vahel.


Rõõmsat kooskasvamist!

teisipäev, 20. september 2016

Vanda õitsemas

Vanda on õites olnud nüüdseks juba nädal aega ja viimane aeg oleks teha üks dokumentatsiooni ja eputamise ring. 

Õisi sellel kaunil taimel on sel korral 8. Kõik pungad puhkesid, ükski ei kärbunud. Konkreetne taim on saadud aasta tagasi sünnipäeva kingituseks õitsevana Bauhofist. Eelmise nädala lõpusl nägin, et Bauhof on taaskord vandasid sisse ostnud, paraku aga ilmselt märganud, et need taimed lähevad hästi kaubaks ning rahumeeli on 13€ hinda tõstetud (varem oli hinnaks 22€, nüüd 35€). 




Tulles tagasi taime juurde, siis juured on kõik oma aktiivsed otsad kaotanud, paraku on see järjekordselt minu rumaluse süü. Vihma pole tükk aega sadanud ning vihmavett polnud kuskilt võtta, seega otsustasin siiski kasutada kraanivett, mis loomulikult taimele ilmselgelt ei meelinud. Korra olen ma seda selle aasta jooksul juba teinud, õnneks pärast seda korda tulid aktiivsed otsad tagasi, kas nii hästi ka sel korral läheb, ju näeb. 

Rõõmsat kooskasvamist!

laupäev, 10. september 2016

Paphiopedilum Pinochio

Jardinis on sünnipäeva nädal, sellega seoses kehtib täishinnaga orhideedele ka -20% soodustud. Selle teadmisega sättisingi end täna Viljandi maanteele. On ju teada, et Jardini orhideede valik on viimase aastaga täiesti katastroofiliselt vähenenud ning peale kuukinga sealt enamasti enda midagi ei leia. Täna aga pidin üllatuma, kui nägin mõningaid veenuskingi. Väga pikka mõtlemist ei olnud, sest sellist veenust olen ma nüüd peaaegu juba aasta otsinud. 

Hinnaks oli sildil 10.50 (varem on olnud 23€), enam kui pool hinnast all on ju päris kena. Taimest endast ka veidikene. Potis on kaks täiskasvanud taime ning üks pisike poeg. Ühel täiskasvanud taimel on vars, millel hetkel veel on kaks õit - üks vanem ja näitab juba närbumise märke, teine noorem, kes pole veel päris lahti end sirutanud. Juurte kohta info paraku puudub, sest nagu ikka, on veenusking läbipaistmatus potis. Praegu ei ole mul ka mingit plaani teda potist välja kiskuda, las olla, vaatame, mis teeb. 


Rõõmsat kooskasvamist!

Üllatus

Kastmine hakkab vaikselt enamikel minema toarütmi, mis minu juures tähendab seda, et valdavald kõik muud, kes pole kuukingad, tahavad vett korra nädalas. Tänast kastmisringi tehes ja pisikesi potte järjest akna ees, postamendilt minema viies, avastasin täiesti juhsulikult kollasel ontsiidiumil pea 10cm õievarre. No kuidas saab selline asi juhtuda nii, et ma tähele ei pane. Ometi on nad mul kogu aeg silma all.  Ma tegelikult umbes nädal tagasi neid tuppa kolides mõtlesin, et huvitav kas ontsiidium siis tõesti see aasta õitseda ei kavatsegi, ometi on kasvanud aastaga kaks uut, suurt ja prisket bulbi. 


Vanda on tublisti oma pungakesi paisutanud ning minu arvamus, et ega ta enne oktoobrit neid lahti ei tee, ei pea kindlasti mitte paika. Tänase kastmise ajal uurides paistis, et esimene pungakene võib lahti minna juba järgmisel nädalal. Natukene on juba kroonlehti lahti löömas. 



Mõlemad howearad on samuti lähinädalatel õisi avamas. Punane (Lava Burst) on juba ilusti päikse käes sillerdav ning pungad on kohati suuremadki kui kollasel (Mini Primi). Ilmselt olen juba kuskil postituses varasemalt maininud, et Lava Burst rõõmustab mind sel aastal kõigest kolme õiega, samas olen ma meeldivalt üllatunud, et sellises seisus taim seda üldse suudab. Tuleb küll tunnistada, et ega tal muud viga polegi, kui vanad taimed näevad välja nagu nad oleks trammi alla jäänud. Paljud lehed on murdunud, kuid siiski täiesti kindlalt ja kõvasti bulbi küljes kinni, mis on ka põhjus, miks ma neid ei eemalda, olgugi et nad mulle nii üldse ei meeldi. Aga see kõik selles lootuses, et ühel päeval on mul ilus kena ja prink taim, kes ei valgu kuhugi poole laiali. 



Ja lõpetuseks üks pildike vanillast, et dokumenteerida, kuidas see pisike, talvel saadud jupike kosunud on. 



Rõõmsat kooskasvamist!

pühapäev, 4. september 2016

Orchids and more sügistellimus

Eile (3.09) sain kätte augustikuise tellimuse Orchids and more aiandist. Parasjagu oli neil suur suvine allahindlus ning hinnad olid tõesti ääretult soodsat. Minu tellimusse leidsid oma tee kolm taime: Erycina pusilla, Cattleya Blc. Persepolis 'Splendor' x walkeriana s.a ja Bulbophyllum Emily Siegerist. 

Alustame siis juttu kõige väiksemast - Erycina (psycomorchis/oncidium) pusillast. Hinnaks oli taimel 8€. Taims saabus korgile monteeritult ning ühe vana õievarrega, lehtede vahelt paistev imepisike harkjalg annab lootust, et peagi on oodata uut vart ja uut õitsemist. Väike lootus küll oli, et taimi on veidi rohkem kui vaid üks, aga vähemalt see üks on hea tervise juures. Pildile jäi püüdmata, aga juurte peale panin mõned tutid turbasammalt, et oma elu vähekene lihtsamaks teha kastmise osas. Need pisikesed niidid kuivad juba mõne tunniga krõbedaks. 



Suuruselt järgmine on Cattleya Blc. Persepolis 'Splendor' x walkeriana s. a (6€ 1a õitsemiseni). Nii palju kui interneedus mind aitas, jõudsin vanemate osas nii kaugele, et Lc. Persepolis 'Splendori' uhked vanemad on C. Kittiwake  ja Lc. Pegi Mayne. 

Taim ise nii rõõmustavas seisus ei olnud, kui oleks lootnud, aga katleiad tunduvadki olevat oma juurte poolest küllaltki tujukad. Taim oli saabudes krõbekuiv (loomulikult ei saa seda kellelegi ette heita) ning pott tohutult väike, nii et taim ise püsti seista ei suutnudki. Kodus harutasin ta potist välja, andsin hea lõuatäie juua ning sättisin end istutama. Ega juuri teab mis palju järgi ei jäänud, mõned siiski. Kogu loo juures on rõõmustav see fakt, et uus pojake on arenemas ning temaga koos on end välja pistnud ka uued juured. Ah jaa, substraadiks kasutasin peenetükilist perliidiga segatud substraati. Kevadine eksperiment juurtetu katleiaga seal igatahes õnnestus. 



Ja viimane, kõige suurem - Bulbophyllum Emily Siegerist (8€). Siin muidugi tuleb märkida, et oma olemuselt on kõige suurem siiski katleia, kuid tellitud taim oli märkega XXL, mis tähendab lihtsalt seda, et taimi on potis tohutult. Kuna taim oli väga sügavas potis ja poolenisti üle poti ääre, siis puhtalt oma mugavuse ja heaolu huvides panin ta veidi laiemasse ja tunduvalt madalamasse potti (esimesel pildil taustal). Uue ampli laiuseks on suisa 25cm, ostes küll kartsin, et jääb liiga suureks, aga lõpuks kui taim oli potti paigutatud, siis ega väga palju väiksem ta olla polekski saanud (kui siis õige pisut). Paistis, et taim oli alles hiljuti sinna potti istutatud, keskel oli bambuspulgast fiksaator. Istutamisel kasutasin sama substraati, mis potis oli, sest see oli täiesti korralik, sekka sättisin värsket turbasammalt ning poti vooderdasin pealt ka turbasamblaga. Seda just seepärast, et ka need vallatud bulbid, kes olid seni kasvanud pea alaspidi, end kenasti substraati suunaks. 






Potist välja võtmise käigus pudenesid mõningad bulbid laiali. Paar vana ja täiesti elutut viskasin minema, paar kabedamat aga sättisin tühjadesse aukudesse. Oli küll mõttes, et võib-olla jagaks mõnele huvilisele mõne jupikese, aga praegu süda veel ei luba. Vaatan õitsemise ära ja kui siis enam potti ei mahu, siis jagan heldelt.

Lõpptulemus sai isegi võrdlemisi viisakas, eks ta üks paras pusimine oli, kõiki neid akrobaatidest bulbe substraadi poole suunata, aga ega väevõimuga ei saa ka midagi. Kasvavad nad lõpuks ikka täpselt nii nagu neile sobib.

Potti valguse alla sättides käis aga peast läbi üks imelik mõte. Ma usun, et paljud meist jumaldavad paksult taimi täis potte, nad näevad ülilahedad välja ja endale saab ju ka pai teha, kui pott on täis kasvatatud. Samas aga kaob ära see oh ja ah, kui mõni bulb on juurde tulemas või kuskilt paistab mingi nublu, mille kohta ei tea, kas see on vars või bulb. Ega sellel arutlusel siin mingit sügavamat mõtet polegi, kui lihtsalt öelda, et vahel on ju toregi, kui taimi on vähe, iga pisemgi muutus toob nii palju rõõmu, samas kui väga tihedalt kokku kasvanud taimedel ei pane teine kord tähelegi, et ta on tublisti mõne bulbiga hakkama saanud või kuskilt tuleb varreke, mida märkad alles siis kui ta sulle sõna otseses mõttes end silma torkab. Kel vähegi viitsimist minuga sel teemal veel edasi mõtiskleda või oma arvamust jagada, ootan rõõmuga kommentaare. Ja loomulikult huvitab mind tohutult, mida keegi viimasel ajal oma kollektsiooni juurde on muretsenud.  :)

Seniks aga rõõmsat kooskasvamist!   

reede, 2. september 2016

Suvi läks kui unenägu

Ilmad on juba piisavalt külmaks läinud, et kogu oma soojalembeliste kollektsioon tuppa kolida. Loomulikult on see igasügisene probleem, et kevadel välja viidud taimed on suve jooksul paljunenud ning sügisel tuleb neile kõigile koht aknalaual leida. Nii ka sel suvel. Kollektsioon on suurenenud, mitte küll teab kui palju, aga juba paar taime lisaks annavad tunda.

Läbi raskuste mahtusid nad siiski kõik akendele ära. Mahutamisel on sel sügisel paraku piirang. Põhjuseks nüüd Actaraga kontrolli alla saadud villtäide invasioon. Jah, ühtegi villakat ma viimasel ajal enam näinud ei ole, aga selge on see, et ükski taim vähemalt jõuludeni nende lähedusse ei saa. Loomulikult vähendab see kasvuruumi vähemalt kolme akna võrra ja igaüks, kes oma orhideesid looduslikus valguses kasvatavad, saavad ilmselt sellest probleemist ka väga hästi aru.

Natukene ka edasistest plaanidest, mis paraku olude sunnil saavad toimuma teadmata ajal tulevikus. Nimelt, et mitte õue kasvuhoonet talveks lihtsalt niisama tolmu koguma viia keldrisse, on plaanis üles seada riiulil kunstvalgusega kasvukoht. Edaspidi peaks see koht asuma köögis, mis aga on hetkel on paras sõjatanner oma lammutamiste ja ülesehitamistega. Plaan aga selline on, elame näeme, mis sellest mõttest saab.

Kasvuhoonest aga nii palju, et pärast esimest hooaega võin öelda, et konstruktsioon on hea, peab kenasti ka tuultele ja tormidele vastu, kui esimesele (maaga tasapinnal olevale) korrusele kõnnitee kivi asetada. Muul juhul ilmselt võtaks tuule alla. Küll aga pole ma nii rõõmus kile lukkude üle. Poole suve pealt ütles üks lukk üles ning enam alt otsast kokku ei jookse. Otseselt see nüüd muidugi kasutamist ei sega, aga piisavalt et mingil määral seda mõnusat niisket ja sooja keskkonda jahedatel päevadel rikkuda. Loomulikult ma ei hakka selle pärast uueks hooajaks uut kilet ostma. Selline väike ülevaade siis minikasvuhoonest.

Tänavune suvi oli laias laastust sarnane eelmisele, küllaltki jahe ja küllaltki niiske. Masdevalliad naudivad seda veel siiani õues täiel rinnal, lilla taaskord õites. Liisu lillede masdevallia on ka lõpuks ometi omale hoo sisse saanud ning teeb nüüd hoolega pojakesi, jõudu talle. Sügisel Jardinist allahinnatuna ostetud masde läks aga eile kogu oma olematuses prügikast - kurb. Juuri talle ei tulnudki, uutest võrsetest rääkimata. Aga ma vähemalt üritasin. Õitsema sättijaid on ka mõningaid, näiteks Howeara Mini Primi ja Howeara Lava Burst ja suure üllatusena ka eelmise aasta oktoobri alguses saadud varajane sünnipäeva kingitus - vanda. Esimesed tublid on aga juba õites. Eelnevalt mainitud lilla masdevallia ja lõhnav ontsiidium Kathrin Zoch. Kathrinist tuleb peagi ka eraldi postitus, on mida oodata.

Katleiad on õues hoolega jõudu kogunud ning potid on valgeid juuri paksult (see on nüüd muidugi küll perspektiivi küsimus) täis kasvanud ning aprillis praktikale kaasa soetatud katleia puhul võiks oodata ka õitega rõõmustamist. Jääme ootama.






Pilte selles postituses küll eriti ei ole, aga sügis on pikk ja kooli kõrvalt on blogimiseks aega tunduvalt rohkem kui teise Eesti otsa tööle sõites, seega küll igast taimest (või perekonnast) tuleb ka oma lugu.

Loomulikult kui on mingi konkreetse taime käekäigu kohta küsimusi, võib neid alati kommentaariumis esitada, vastan hea meelega.

Rõõmsat kooskasvamist!