esmaspäev, 14. august 2017

Suvi õues

"Suvi läks kui unenägu, mängides ja joostes" 
Kersti Merilaas


Suure häbiga pean tunnistama, et terve suvi on läinud nii kiiresti, et pole üldse aega olnud kirjutada. Küll aga tuleb tunnistada, et ega midagi üüratult põlevat pole ka juhtunud. 

Algatuseks õnnestus mul Prismast leida raamat, mida ma rumala peaga ettetellimisega endale ei tellinud. Tegemist on tõesti kulda väärt raamatuga. Kuidas see ütlemine nüüd oligi, enne kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul. Orhideede Pariisi on avastatud juba aastaid, kui kodustest orhideedest on teadmisi siiski vähe. Nüüd aga on raamat öökapil ja iga päev õpin midagi mõne Eestimaise orhidee kohta. Kellel vähegi huvi, soovitan soojalt selle raamatuga tutvuda.



Loomulikult on suvi minu aknalaual kuukingade hiilgeaeg. Peamine põhjus vast selles, et kui linna keskkütte kevadel välja lülitame, läheb maja tunduvalt jahedamaks ning kuukingad arvavad, et talv on käes. Jahedus ja rohkelt valgust paneb kõik nad järjest õitsema.


Mõni sõber soovib lisaks õitele veel tittesidki teha. 







Kasvuhoone on loomulikult jälle püsti seatud. Küll aga on sellele suvele iseloomulik vähene päike teinud korralikku laastamistööd. Põletusi on saanud peaaegu iga taim, olgugi, et kasvuhoonet katab kahe, mõne koha pealt isegi kolmekordne varjukangas. Tuleb tunnistada, et tänavune suvi on üks kehvemaid minu kogemuste juures. Ilmselt oma osa on sellel loomulikult ka külmal juunil ja juulil, kasv on aeglane. Eelmisel suvel selleks ajaks olid juba mitmetel taimedel varred ja pungad peal, praegu on selleks tubliks ainult Onc. Katrin Zoch.


Onc. Katrin Zoch

Neof. falcata on kenasti poolteise kuuga minu juures kohanenud. Pojakesed, kellega ta mulle saabus, on tublisti kosunud ja kosuvad veelgi.

Neofinetia (vanda) falcata

Epidendrum porpax on selline taim, kelle hingeelule ma veel päris täpselt pihta ei saa. Tundub, et talle meeldib kasvuhoones, midagi hullu pole temaga juhtunud, samas võib öelda, et pole ka midagi head juhtunud. Ega muud kui jälgime, mis ta talvel tegema hakkab.

Epidendrum porpax


Veenuskingad seevastu paistavad küll seda suve nautivat. Oma olemuselt muidu aeglasekasvulised paphiopedilumid on suvega päris korralikult kosunud.



Onc. sotoanud on lõpuks hoo sisse saanud ning kaks mõnusalt suurt poega on sellel suvel valmimas. Lootus õitele püsib, ootame ja loodame.

Oncidium sotoanum

Neofinetia falcata
Bulb. Elizabeth Ann Buckleberry mõlemad taimed kasvatavad ilusti uut poega, suurem natukene kiiremini ja natukene suuremat, väiksem pisut tagasihoidlikumalt.
Bulb. Elizabeth Ann Buckleberry
Masdevallia on nüüd uhkelt õitsemas taaskord, võib vist öelda, et ta on terve aasta koguaeg õitsenud, isegi talvel püsis üks või kaks õit peal. Ausalt öeldes on tema mu selle suve lemmik, vaieldamatult. Ilus lopsakas õitsev taim. Tegelikult tahaks ta saada veel enne talve ümberistutatud, seisab juba 2015. aastast ühes ja samas turbasamblas, ilmselt seda enam eriti potis polegi.


Lumekuninganna (coelogyne cristata) on püsti ajanud kaks piiki. Kuna see suvi on kõik väga hiline ja aeglane, siis ilmselt on tegemist uute bulbidega, mis on kõvasti hiljaks jäänud. Õitsemiseni sel talvel, vähemalt õigel ajal, ta kindlasti ei jõua.






Tsümbiidiumitest tasub rääkida neljandast, kõige viimasest, cymbidium Ice Cascade'ist. Ümber ma teda istutanud ei ole, sel suvel ei plaanigi. Pott juuri täis veel ei tundu, uusi bulbe on selle eest palju. Pojad on kasvanud kenasti ning tõenäoliselt on õitsemine tema puhul küll võrdlemisi kindel. Arvestades uute poegade arvu, on lootust võimsale õitsemisele, kui kõik hästi läheb. 



Selline see viibinud ülevaade on.
Rõõmsat kooskasvamist!